Hetkeseisudest - astrokursuse tekst ( 29.november)

Ühe kursuslase palvel avalikustan osa 29. novemberi astrokursuse tekstist.

Hetkel oleme kesk vanade energiate kadumise protsessi. Kui Pluuto - Uraani pingeseisu puhul vana kadus ja kohe tuli asemele uus, siis Orcuse - Neptuuni pinge puhul on lugu teine. Vana kaob ja piirid kukuvad. Samaaegselt kaovad vanad mustrid ja astume suuremasse ja avaramasse reaalsusesse. Selles reaalsuses piire kombata pole võimalik. Toetuspunktiks on eneses olev kese, mida saab nimetada Mina tundeks. Aga siis igavikulise mina tundeks, mitte ajalise mina tundeks. Ajalisel minal ei ole võimalusi olla toeks olukordades, kus tajumise piirid hüppeliselt avarduvad. Ajaline mina kogeb lootusetuse tunnet ja seda et "kõik " on kadunud. Tema jaoks ongi kadunud, sest ajalisi vorme enda hoomamiseks pole. See tekitab olukorda, mida saab kirjeldada ka kui elumõtte katumist, pinna kadumist jalgealt, lõputut tühjust, milles ei ole mitte midagi. Ajalise mina jaoks polegi. Temajaoks ongi otsas. Igavikulise mina jaoks on aga tegemist uute võimalustega. Vana põhjuslikkus saab otsa, kuna vana aine lihtsalt laguneb ära, kuna selle aeg on otsas. Elusid võis pakkuda tuge mingi vorm, nüüd seda vormi pole,sest aine liigub algolekusse tagasi. Ja edasi tuleb siis teadvustel hoomata, mida sellesse avaramasse reaalsusesse vaja on ja mida mitte. Seda võimaldab siis Neptuuni - Orcuse vastaseis. Ja kõigest sellest on veel selge nägemine ka tänu Saturnile.

Hetkel on lõppemas ka Saturni - Päikese nn aasta. Kõik ühendused, 2 jõu kokkusulamised loovad jõuringi, mis on sarnane Kuu - Päikes liikumisele. Kuu ja Päikese koostoimimisest teame noorkuud, täiskuud, vanakuud, kasvavat ja kahanevat kuud. Ühendustes vallandub energia, mis jõuringi ajal muutub nähtavaks, tajutavaks ja siis omakorda suubub see energia tühjusesse, ei kuhugi.  Ja iga aasta toimub selline ühendus Saturni ja Päikese vahel.  Täpne ühendus toimub 30.november kell 2:15 ( 7:27 Amburis)

Saame märgata, mis muutusi selle täpse ühenduse äratoimumine annab.
Ta peaks andma võimalusi ilmutada endasolevat ja teostada oma loovat tahet ( Päike) suurema teadlikuse ja struktuuritunnetusega ( Saturn). Kusjuures see struktuuri tunnetus on siis vaimse ja igavikulise suunaga, mitte niivõrd maise ja ajalise suunaga.  Mida vajan igavikulise minana. Milliseid omadusi, milliseid oskusi, mida vajan, et olla Looja maailmas, kus reaalsus on koguaeg veidi nihkunud ja harjumuspäraseid vorme püsivalt kasutada ei saa. Saab olla hetkes ja hetkest lähtuvalt toimida. Pole võimalik teha plaane, kui iga järgmine hetke muutub ruum, milles plaane elluviia soovitakse.

Kuigi ümbrus on enamvähem tuttav, on igal hetkel kõik täiesti uus ja veidi erinev. Üritada kasutada vana kogemus selles ümbruses ringiliikumiseks viib avastuseni, et see pole võimalik.  Lõputult saab toetuda iseendas olevale igavikulisele tulele. Igapäevane elu siis ongi võimalus näha, kas see mida ma arvan püsivaks, on seda tegelikult.